UJUMISOSKUS JA SELLE OMANDAMINE
Mis on ujumisoskus ning kus seda saab omandada?
Ujumisoskusega inimene ei jää vees hätta. Ujumine ei ole ainult vees vahemaa läbimine. Tähtis on osata hõljuda, et oleks võimalik vajadusel puhata. Peab olema julgust hüpata ülepea vette kui on vaja kellelegi appi minna ning peab oskama sukelduma selleks, et tuua uppuja veest. Ujumisoskus ei eelda tehniliselt õiget ujumist, kuid peab olema piisavalt jõudu säästev ja hingamine rütmiline.
Selleks, et õppida ujuma on vaja vett. Kõige mugavam on seda teha basseinis mille sügavus on vööni. Samas sobivad õppimiseks ka kõik võimalikud veekogud. Silmas tuleb pidada vee temperatuuri, sügavust ja turvalisust. Külma vee vastu aitab kalipso kasutamine või siis tuleb piirduda lühema tunniga. Avaveekogus tuleb turvalisuse huvides piirata ujuma õppimise ala.
Kui kaua kulub lapsel ujuma õppimiseks?
Aeg ujuma õppimiseks on väga individuaalne. Uue oskuse omandamine sõltub eelnevatest kogemustest, vastuvõtlikusest õpetusele ja uuele infole ning õpingute korraldusest. Mida varem on laps veega tutvust teinud seda kiiremini ta tulevikus ujumist õpib. Praktika on näidanud, et beebide ja väiklaste ujutamised ning ka lihtsal regulaarne mängimine lapsevanemaga basseinis annab lapsele head eeldused. Hea vanus ujumisoskuse omandamiseks on 7 kuni 9 aastaselt, selles vanuses õpivad lapsed ujuma keskmiselt 40 tunniga, kuid siinkohal mängib olulist rolli rühma suurus. Tuleb silmas pidada, et antud metoodika eeldab väikseid rühmi 4-12 last. See on paras suurus, et lapsed on tundi ja õppetegevusse hästi kaasatud, neil on lõbus ja turvaline ning eluks vajalik ujumisoskus omandatakse kergelt.
Kuidas valida ujumise algõpetuse klubi? Mille järgi tunneb ära hea ujumise algõpetuse kursuse?
Mida tasub algõpetuse kursusele minnes silmas pidada?
Algõpetuse kursusele minnes tasub silmas pidada, et kõik lapsed on erinevad ning omandavad uusi asju erineva kiirusega. Mõnel lapsel võib esineda tugev veehirm. Sellisel juhul on väga tähtis teha koostööd treeneriga. Tihtipeale vajab laps lihtsalt rohkem aega ja kannatust.
Kindlasti peab treenerit teavitama lapse terviseprobleemidest ja erivajadustest. Ainult nii saab treener tagada tunnis ohutust ning õpetada last võimalikult efektiivselt.
Iga lapsevanema soov, et ta laps õpiks ujuma ja enamus tahavad, et ta teeks seda võimalikult varajases eas ja võimalikust kiiresti. Selles küsimuses aga kehtib vanasõna „tasa ja targu”. Kindlasti tuleb kasuks kui laps saab veega sõbraks juba beebieas. Väga hea kui kasvades ta jätkab põhioskuste omandamist väikelaste trennis kuid ujumisoskust omandatakse üldiselt 6-8 aastaselt.
Kui lapsel pole varasemat kogemust basseinis ja te soovite teda panna kirja ujumiskursustele kindlasti tasuks võimaluse korral käia temaga kas või paar korda enne kursuse algust ujulas. Õpetage lapsele kuidas vahetada riideid, kuidas käib kapp kinni, rääkige talle, et enne ujumist on pesemine kohustuslik ja et basseinis on märg põrand ja selle pärast võib olla libe. Basseinis olge lapsega sõbralik, toetav ja positiivne. Te ei pea talle midagi õpetama vees. Laske tal lihtsalt mängida ja toredalt aega veeta. Sellest millist emotsiooni saab laps oma esimesest veekogemusest võib sõltuda ka tema edaspidine ujumise õppimise edukus.
Enne esimest tundi uurige treenerilt mida kaasa võta. Tavaliselt need on ujumisprilli, ujumistrikoo või ujumispüksid, rätik ja plätud. Ujumisvarustuse valikul tasub pöörata tähelepane sellele kui lihtne neid on teie lapsel kasutada. Õpetage kodus kuidas panna ujumismüts ja prillid ning kuidas neid on võimalik reguleerida. Põhiline, et lapsel oleks vees mugav ja ta saaks keskenduda uue omandamisele.